NÕUKOGU DIREKTIIV,

1. märts 1971,

Mootorsõidukite tahavaatepeegleid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta


TAHAVAATEPEEGLITE OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUSEKS NÕUTAVAD KONSTRUKTSIOONISPETSIFIKAADID JA KATSED

1. ÜLDISED NÕUDED

1.1. Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad.

 

2. MÕÕTMED

2.1. Sisemised tahavaatepeeglid (I klass)

Peegelpinna mõõtmed peavad olema sellised, et sellele oleks võimalik asetada ristkülik, mille ühe külje pikkus on 4 cm ja teise külje pikkus on a, kus

a = 15cm x 1 / (1+1000/r)

2.2. Peamised välimised tahavaatepeeglid (II ja III klass)

2.2.1. Peegelpinna mõõtmed peavad olema sellised, et sellele oleks võimalik asetada:

— ristkülik, mille kõrgus on 4 cm ja pikkus a sentimeetrit,

— ristiküliku kõrgusega paralleelne sirglõik, mille pikkus on b sentimeetrit.

2.2.2. a ja b miinimumväärtused on esitatud allpool olevas tabelis:

Tahavaatepeegli

klass

Sõidukikategooriad, mille jaoks tahavaatepeeglid on konstrueeritud

a

b

II

 

III

 

M2, M3, N2 ja N3

 

M5 M1, N1 ja N2

N3 (kui kohal-datakse III lisa

17 / (1+1000/r)

13 / (1+1000/r)

20

 

7

 

2.3. Välimised lainurksed tahavaatepeeglid (IV klass)

Peegelpinna piirjooned peavad olema lihtsa geomeetrilise kujuga ja mõõtmed sellised, et see annaks III lisa punktis 5.4 määratletud vaatevälja, kui see on vajalik seoses II klassi välimise tahavaatepeegliga.

2.4. Välimised lähitahavaatepeeglid (V klass)

Peegelpinna piirjooned peavad olema lihtsa geomeetrilise kujuga ja mõõtmed sellised, et peegel annaks III lisa punktis 5.5 määratletud vaatevälja.

 

TAHAVAATEPEEGLITE OSA EMÜ TÜÜBIKINNITUSE JA MÄRGISTAMISE TINGIMUSED

1. MÄRGISED

Osa EMÜ tüübikinnituseks esitatud tahavaatepeegli tüübi näidistel peab olema taotleja kaubanimi või kaubamärk, mis on selgesti loetav ja kustumatu, ning nendel peab olema piisavalt ruumi osa EMÜ tüübikinnitusmärgile; see ala esitatakse punktis 1.2.2 nimetatud skeemidel.

2. MÄRGISTAMINE

2.1. Tüübile vastaval mis tahes tahavaatepeeglil, millele on antud osa tüübikinnitus käesoleva direktiivi alusel, peab olema osa EMÜ tüübikinnitusmärk.

2.2. Osa EMÜ tüübikinnitusmärk koosneb e-tähte ümbritsevast ristkülikust, millele järgneb/järgnevad osa tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldustäht/ eraldustähed või number. Ristküliku läheduses peab olema ka osa EMÜ tüübikinnitusnumber. Number koosneb tüübi jaoks täidetud tunnistusel olevast tüübikinnitusnumbrist (vt liide 3), millele eelneb kaks numbrit, mis näitavad osa EMÜ tüübikinnituse andmise päeval nõukogu direktiivi 71/127/EMÜ viimase muudatuse järjenumbrit. Muudatuse järjenumbri ja tunnistusel oleva osa tüübikinnitusnumbri vahel on tärn. Käesoleva direktiivi järjenumber on 02. Sellele vaatamata võib I, II ja III klassi peeglite puhul kasutada järjenumbrit 01, kui ei ole muudetud nende kolme klassi peeglitele esitatavaid nõudeid.

2.3. Osa EMÜ tüübikinnitusmärgi juurde lisatakse tähis I, II, III, IV või V, mis näitab, millisesse klassi tahavaatepeegel kuulub. Lisatähis tuleb asetada mis tahes sobivale kohale e-tähte sisaldava ristküliku lähedal.

2.4. Osa EMÜ tüübikinnitusmärk ja lisatähis pannakse tahavaatepeegli koostisosale kustumatult nii, et need oleksid selgesti nähtavad ka siis, kui tahavaatepeegel on sõidukile paigaldatud.

2.5. Allpool on esitatud neli osa EMÜ tüübikinnitusmärgi näidist koos lisatähistega.

Näidis nr 1


Sellise osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga tahavaatepeegel on I klassi peegel (sisemine tahavaatepeegel), mille tüübikinnituse on andnud Prantsusmaa (e2) numbri 02*35 all.

Näidis nr 2


Sellise osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga tahavaatepeegel on II klassi peegel (välimine tahavaatepeegel), mille tüübikinnituse on andnud Madalmaad (e4) numbri 02*187 all.

Näidis nr 3


Sellise osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga tahavaatepeegel on V klassi peegel (välimine lähitahavaatepeegel), mille tüübikinnituse on andnud Kreeka (eGR) numbri 02*39 all.


Sellise osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga tahavaatepeegel on IV klassi peegel (välimine lainurkne tahavaatepeegel), mille tüübikinnituse on andnud Itaalia (e3) numbri 02*1248 all.

 

TAHAVAATEPEEGLITE SÕIDUKITELE PAIGALDAMISE NÕUDED

1. ÜLDOSA

1.1. Tahavaatepeeglid tuleb paigaldada nii, et peegel ei liiguks ega muudaks märkimisväärselt mõõdetud vaatevälja ega vibreeriks sellisel määral, et juht võiks kujutise olemust valesti tõlgendada.

1.2. Punktis 1.1 sätestatud tingimused peavad olema täidetud, kui sõiduk sõidab kiirusega, mis on kuni 80 % maksimaalsest valmistajakiirusest, kuid mitte üle 150 km/h.

1.3. Sõidukitele, millele on käeoleva direktiivi täitmiseks paigaldatud tahavaatepeeglid ja on antud sellega seoses EMÜ tüübikinnitus, võib täielikult või osaliselt paigaldada I, II või III klassi tahavaatepeegleid, mille osa EMÜ tüübikinnituse järjenumber on 01, tingimusel et ei ole muudetud nende kolme klassi tahavaatepeeglitele esitatavaid nõudeid.

2. ARV

2.1 Kohustuslike tahavaatepeeglite minimaalne arv

2.1.1 Punktis 5 kirjeldatud vaateväljad saadakse järgnevas tabelis esitatud minimaalsetest kohustuslikest tahavaatepeeglitest:

Sõiduki kategooria

Sisemised tahavaate-peeglid

Välimised tahavaatepeeglid

Peamised tahavaatepeeglid

Lainurksed tahavaatepeeglid

IV klass

Lähitahavaate-peeglid

V klass

I klass

II klass

III klass

M1

 

1

(vt punkt 2.1.2)

(vt punkt 2.1.2.3)

1

sõiduki teeservapoolsel küljel (vt punkt 2.2.1)

M2

2

(1 vasakul ja 1 paremal)

(vt punkt 2.2.4)

(vt punktid 2.2.2 ja 3.7)

M3

2

(1 vasakul ja 1 paremal)

(vt punkt 2.2.4)

(vt punktid 2.2.2 ja 3.7)

N1

1

(vt punkt 2.1.2)

(vt punkt 2.1.2.3)

1

sõiduki teeservapoolsel küljel (vt punkt 2.2.1)

(vt punkt 2.2.4)

 

N2 ≤7,5 tonni

(vt punkt 2.2.3)

2

(1 vasakul ja 1 paremal)

(vt punkt 2.1.3)

(vt punkt 2.1.4)

(vt punktid 2.2.2 ja 3.7)

N2> 7,5 tonni

(vt punkt 2.2.3)

2

(1 vasakul ja 1 paremal)

(vt punkt 2.1.3)

1

(vt punkt 3.7)

N3

(vt punkt 2.2.3)

2

(1 vasakul ja 1 paremal)

(vt punkt 2.1.3)

1

1

(vt punkt 3.7)

 

2.1.2. Siiski M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul:

2.1.2.1. kui sisemine tahavaatepeegel ei vasta punktis 5.2 sätestatud nõuetele, tuleb paigaldada teine välimine tahavaatepeegel sõiduki sellele küljele, mis on eespool olevas punktis 2.1.1 nimetatud kohustusliku tahavaatepeegli vastas;

2.1.2.2. kui sisemine tahavaatepeegel ei anna vaadet taha, selle olemasolu ei nõuta;

2.1.2.3. II klassi välimised tahavaatepeeglid on lubatud.

2.1.3. Kuid kui N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul konstruktsioonist johtuvalt on tehniliselt võimatu saada punktides 5.3.2.2 ja 5.4 määratletud vaatevälju, siis kui IV klassi tahavaatepeegel paigaldatakse samale paigaldusalusele kui II klassi tahavaatepeegel, võib viimase asendada III klassi tahavaatepeegliga. Seda erandit kohaldatakse ainult 1. oktoobrini 1992.

2.1.4. IV klassi tahavaatepeegel on kohustuslik kõigil N2-kategooria sõidukitel täismassiga mitte üle 7,5 tonni, kui samale küljele paigaldatud kohustuslik II klassi tahavaatepeegel ei ole ümarpeegel.

2.2. Mittekohustuslike tahavaatepeeglite maksimaalne arv

2.2.1. M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul võib paigaldada välimise tahavaatepeegli sõiduki vastasküljele võrreldes küljega, kuhu on paigaldatud punktis 2.1.1 osutatud kohustuslik tahavaatepeegel.

2.2.2. V klassi välimine tahavaatepeegel on lubatav N2-kategooria sõidukite täismassiga mitte üle 7,5 tonni ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul.

2.2.3. N2- ja N3-kategooria sõidukitele võib paigaldada sisemise tahavaatepeegli.

2.2.4. IV klassi välimine tahavaatepeegel on lubatav N2-kategooria sõidukite täismassiga mitte üle 7,5 tonni ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul.

2.2.5. Punktides 2.2.1 ja 2.2.4 osutatud tahavaatepeeglid peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele. Kuid käesoleva lisa punkti 5 sätteid ei kohaldata punktis 2.2.3 osutatud tahavaatepeeglite suhtes.

2.2.6. Käesoleva direktiivi sätteid ei kohaldata I lisa punktis 4 määratletud vaatluspeeglite suhtes. Kuid need tahavaatepeeglid tuleb paigaldada vähemalt 2 m kõrgusele maapinnast, kui sõidukil on koorem, mis vastab selle suurimale lubatud täismassile.

 

3. ASUKOHT

3.1 Tahavaatepeeglid peavad olema asetatud nii, et normaalses juhtimisasendis juhiistmel istuval juhil oleks selge vaade sõiduki taga ja ühel (mõlemal) küljel olevale maanteele.

3.2. Välimised tahavaatepeeglid on nähtavad läbi küljeakende või läbi tuuleklaasi osa, mida puhastavad klaasipuhastid. Kuid konstruktsiooni tõttu ei kohaldata käesolevat sätet M2- ja M3-kategooria sõidukitele paremale poole paigaldatud tahavaatepeeglite suhtes parempoolse liiklusega liikmesriikides ja samade kategooriate sõidukite vasakule poole paigaldatud tahavaatepeeglite suhtes vasakpoolse liiklusega liikmesriikides.

3.3. Sõiduki vaatevälja mõõtmisel, kui sõidukis on šassii/juhikabiin, esitab tootja kere minimaalse ja maksimaalse laiuse ning vajaduse korral paigaldatakse näitlik juhikabiini laius/kerelaius. Sõiduki EMÜ tüübikinnitustunnistusel esitatakse kõik katsetuste käigus kasutatud sõiduki ja peegli kasutusvariandid seoses tahavaatepeeglite paigaldamisega (vt liide).

3.4. Sõiduki juhipoolne ettenähtud välimine tahavaatepeegel tuleb paigaldada nii, et sõiduki vertikaalse keskpikitasapinna ning tahavaatepeegli keset läbiva püsttasapinna ja juhi silmaterade asukohti ühendava 65 mm pikkuse sirgjoone keskpunkti vahel oleks nurk, mis ei ületa 55°.

3.5. Tahavaatepeegel ei tohi sõiduki väliskerest esile tungida oluliselt rohkem, kui on vaja punktis 5 sätestatud vaateväljadega seotud nõuete täitmiseks.

3.6. Kui välimise tahavaatepeegli alumine serv on vähem kui 2 m kõrgusel maapinnast, kui sõidukil on suurim lubatud koorem, ei tohi see tahavaatepeegel eenduda sõiduki ilma tahavaatepeegliteta mõõdetud üldlaiusest rohkem kui 0,20 m.

3.7. V klassi tahavaatepeeglid paigaldatakse sõidukitele nii, et olenemata nende reguleerimisjärgsest asendist ei ole peeglite ega nende hoidikute ükski osa madalamal kui 2 m maapinnast, kui sõidukil on suurimale lubatud täismassile vastav koorem. Kuid neid tahavaatepeegleid ei paigaldata sõidukitele, mille juhikabiini kõrgus on selline, mis ei võimalda käesoleva nõude täitmist.

3.8. Punktide 3.5, 3.6 ja 3.7 alusel võivad tahavaatepeeglid eenduda sõidukite maksimaalselt lubatud laiusest.

 

4. REGULEERIMINE

4.1 Juht peab saama reguleerida sisemist tahavaatepeeglit juhtimisasendis.

4.2. Juhipoolsele küljele paigaldatud välimist tahavaatepeeglit peab saama reguleerida suletud uksega sõidukis, kuid aken võib olla avatud. Kuid peegli asendi võib lukustada väljastpoolt.

4.3. Punkti 4.2 nõudeid ei kohaldata välimiste tahavaatepeeglite suhtes, mida saab valest asendist tagasi tööasendisse panna ilma reguleerimata.

 

5. VAATEVÄLJAD

5.1 Üldosa

Allpool määratletud vaatevälju tuleb kohaldada seoses mõlema silma vaateväljaga, kusjuures silmad on I lisa punktis 12 määratletud juhi silmaterade asukohas. Vaateväljad määratakse kindlaks nii, et sõiduk on direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punkti 2.6 tähenduses sõidukorras ning selles on esiistmel lisaks üks reisija, kes kaalub 75 kg ± 1 %. Vaateväljad tuleb määrata läbi akende, mille pinnaga risti mõõdetud valguse läbitavustegur on vähemalt 70 %.

5.2. Sisemine tahavaatepeegel (I klass)

Vaateväli peab olema selline, et juht saab näha vähemalt 20 m laiust tasast ja horisontaalset maanteeosa, mille kese on sõiduki vertikaalsel keskpikitasapinnal ja mis ulatub juhi silmaterade asukohast silmapiiri suunas tahapoole 60 m kaugusele.

joonis 3

5.3. Peamised välimised tahavaatepeeglid (II ja III klass)

5.3.1 Vasakpoolsed välimised tahavaatepeeglid parempoolse liikluse puhul ja parempoolsed välimised tahavaatepeeglid vasakpoolse liikluse puhul.

5.3.1.1. Vaateväli peab olema selline, et juht saab näha vähemalt 2,50 m laiust tasast ja horisontaalset maanteeosa tasapinnal, mis asub paremal pool (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või vasakul pool (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis on keskmise pikitasapinnaga paralleelne vertikaaltasapind, mis läbib sõiduki äärepoolseimat osa vasakul (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või paremal (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis ulatub juhi silmaterade asukohast silmapiiri suunas taha 10 m kaugusele (joonised 4 ja 5).

5.3.2. Parempoolsed välimised tahavaatepeeglid parempoolse liikluse puhul ja vasakpoolsed välimised tahavaatepeeglid vasakpoolse liikluse puhul.

5.3.2.1 Vaateväli M1-kategooria sõidukites ja N1-kategooria sõidukites, mille täismass ei ületa 2 tonni, peab olema selline, et juht saab näha vähemalt 4 m laiust tasast ja horisontaalset maanteeosa tasapinnal, mis asub vasakul pool (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või paremal pool (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis on keskmise pikitasapinnaga paralleelne vertikaaltasapind, mis läbib sõiduki äärepoolseimat osa paremal (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või vasakul (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis ulatub juhi silmaterade asukohast silmapiiri suunas taha 20 m kaugusele.

joonis 4

5.3.2.2. Muude sõidukite kui punktis 5.3.2.1 osutatute puhul peab vaateväli olema selline, et juht saab näha vähemalt 3,50 m laiust tasast ja horisontaalset maanteeosa tasapinnal, mis asub vasakul pool (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või paremal pool (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis on keskmise pikitasapinnaga paralleelne vertikaaltasapind, mis läbib sõiduki äärepoolseimat osa paremal (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või vasakul (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis ulatub juhi silmaterade asukohast silmapiiri suunas taha 30 m kaugusele. Lisaks sellele peab juht nägema juhi silmaterade asukohti läbivast tasapinnast 4 m tagapool olevas punktis vähemalt 0,75 m laiust maanteeosa.

joonis 5

5.4. Välimised lainurksed tahavaatepeeglid (IV klass)

5.4.1. Vaateväli peab olema selline, et juht saab näha vähemalt 12,50 m laiust tasast ja horisontaalset maanteeosa tasapinnal, mis asub vasakul pool (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või paremal pool (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis on keskmise pikitasapinnaga paralleelne vertikaaltasapind, mis läbib sõiduki äärepoolseimat osa paremal (sõidukitel parempoolse liikluse puhul) või vasakul (sõidukitel vasakpoolse liikluse puhul) ja mis ulatub juhi silmaterade asukoha taga vähemalt 15 kuni 25 m kaugusele. Lisaks sellele peab juht nägema juhi silmaterade asukohti läbivast tasapinnast 3 m tagapool olevas punktis vähemalt 2,5 m laiust maanteeosa.

joonis 6

5.5. Välimised lähitahavaatepeeglid (V klass)

Vaateväli peab olema selline, et juht saab näha sõiduki kõrval tasast ja horisontaalset maanteeosa, mis piirneb järgmiste vertikaaltasapindadega.

joonis 7

5.5.1. sõiduki vertikaalse keskpikitasapinnaga paralleelne tasand, mis läbib sõiduki juhikabiini paremast (vasakpoolse rooliga sõidukid) või vasakust (parempoolse rooliga sõidukid) äärepoolseimast punktist 0,2 m kaugusel olevat punkti;

5.5.2. põikisuunas paralleelne tasapind, mis läbib 1 m pikkust vahemaad punktis 5.5.1 nimetatud tasapinna ees;

5.5.3. taga tasapind, mis on paralleelne vertikaaltasapinnaga, mis läbib juhi silmaterade asukohti ja asub 1,25 m kaugusel selle tasapinna taga;

5.5.4. ees tasapind, mis on paralleelne vertikaaltasapinnaga, mis läbib juhi silmaterade asukohti ja asub 1 m kaugusel selle tasapinna ees. Kui sõiduki löögineelaja eesmist serva läbiv püsttasapind on vähem kui 1 m kaugusel juhi silmaterade asukohti läbivast püsttasapinnast, piirneb vaateväli selle tasapinnaga (vt joonis 7b).

5.6. Kui tahavaatepeeglid koosnevad mitmest peegelpinnast, mis on erineva kumerusega või on omavahel nurga all, peab vähemalt üks peegelpindadest andma selliste mõõtmetega vaatevälja (vt II lisa punkt 2.2.2), mis on määratletud klassi puhul, kuhu need kuuluvad.

5.7. Takistused

5.7.1 Sisemised tahavaatepeeglid (I klass)

5.7.1.1. Vaatevälja vähenemine selliste seadmete olemasolu tõttu nagu peatoed, päikesevarjud, tagumise akna puhastid ja kütteelemendid on lubatav eeldusel, et kõik need seadmed kokku ei varja rohkem kui 15 % määratletud vaateväljast.

5.7.1.2. Vaatevälja vähenemist nii, et peatoed on kõige madalamas asendis ja päikesevari on keeratud üles.

5.7.2. Välimised tahavaatepeeglid (II, III, IV ja V klass) Eespool määratletud vaateväljade puhul ei võeta arvesse kerest ja mõnest selle osast, näiteks ukse käepidemed, ääretuled, suunatuled ja tagumiste löögineelajate kaugeimad punktid, ning peegelpindade puhastitest tulenevaid takistusi, kui need moodustavad määratletud vaatevälja kogutakistusest alla 10 %.